Eliminatsiooni dieedid on toitumisstrateegiad, kus välistatakse teatud toiduained, et leevendada kaebusi, tõsta elukvaliteeti ja vältida tervise halvenemist. Nende dieetide eesmärk võib varieeruda, alates sümptomite leevendamisest kuni tõsiste terviseprobleemide ennetamiseni. Seega on eliminatsiooni dieetide järgimine kriitiline mitte ainult sümptomite kontrollimiseks, vaid ka pikaajalise tervise kaitseks.
Siin on ülevaade kõige levinumatest eliminatsiooni dieetidest, nende eesmärkidest ja kasutusvaldkondadest.
Gluteenivaba dieet: Tsöliaakia ja mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkus
Mis on gluteenivaba dieet?
Gluteenivaba dieet välistab nisust, rukkist, odrast ja nende derivaatidest pärit gluteeni ning ristsaastunud toidu. Seda dieeti järgides tuleb tähelepanelikult lugeda toidu märgistust ja valida sertifitseeritult gluteenivabad tooted. Usaldusväärseks infoallikaks on Eesti Tsöliaakia Seltsi kodulehel avaldatud info, www.tsoliaakia.ee
Kellele?
– Tsöliaakia haiged: Autoimmuunhaigus, mille puhul gluteen põhjustab soole limaskesta tõsiseid kahjustusi. Ainuke viis soole limaskesta tervistumiseks on eluaegne, range gluteenivaba dieet.
– Mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkus: Sarnased kaebused nagu kõhuvalu, väsimus ja peavalu, kuid ilma tsöliaakiale iseloomulike soolekahjustusteta. Vajadusel gluteeni vähendamine menüüs, range eliminatsioon ei ole üldjuhul vajalik.
Kui kaua pidada?
Tsöliaakia puhul on gluteenivaba dieet eluaegne. Gluteenitundlikkuse puhul tuleks pidada 4-6 nädalat ja seejärel hinnata pidamise vajalikkust väljakutse testiga. Nt soole ärritussündroomi puhul ei pruugi ainult gluteeni sisaldavate teraviljade (mis on samas ka fodmappide allikad ehk sialdavad rohkem ka halvasti lõhustuvaid ja omastatavaid süsivesikuid) vältimisest piisavalt kasu olla, vaid tuleb piirata ka teisi kõrgema fodmappide sisaldusega toiduaineid (vt allpool).
Mida oodata?
Leevendus seedekaebustele võib saabuda juba paari nädala jooksul. Tsöliaakia puhune soole limaskesta täielik taastumine ning üldtervise paranemine võib aega võtta aga mitu aastat.
—
Laktoosivaba ja madala laktoosisisaldusega dieet: geneetilise eelsoodumusega laktoositalumatuse ja ka sekundaarse laktoositalumatuse (nt viirushaigusest põhjustatud, põletikulise soolehaiguse, tsöliaakia või ärritatud soole sündroomi korral) puhul.
Mis on laktoosivaba dieet?
Laktoosivaba dieet välistab piimasuhkru (laktoosi), mida leidub piimas ja piimatoodetes, täielikult. Madala laktoosisisaldusega dieet lubab kasutada madala laktoosisisalduse piimatooteid kontrollitud kogustes. Laktoosiga kokkupuude põhjustab kõhupuhitust, kõhuvalu ja kõhulahtisust.
Kellele sobib?
– Laktoositalumatus: Piimasuhkrut lagundava ensüümi puuduse korral laktoosi taluvus puudub, rakendada tuleb rangelt laktoosivaba dieeti. Laktaas ensüümi mõnevõrra vähenenud aktiivsuse puhul on laktoosiga kokkupuude soovitatav, kui leida tuleb vastavalt probleemi tõsidusele individuaalne tolerants. mis põhjustab.
Laktoositalumatus on sage juhuleid diagnoosimata tsöliaakia puhul.
Kui kaua pidada?
Laktoositalumatuse kinnitamisel on laktoosivaba dieet tavaliselt eluaegne. Sekundaarse talumatuse puhul sõltub vajadus põhihaiguse aktiivsusest (vs remissioonist), ravivastusest – dieedi pidamise vajadus võib olla nii ajutine kui pikaajaline.
Mida oodata?
Seedekaebuste vähenemine, elukvaliteedi paranemine.
—
Madala FODMAP-dieet: Teaduspõhine lahendus soole ärritussündroomile (IBS)
Mis on madala FODMAP-dieet?
Dieet välistab lühikese ahelaga fermenteeruvad süsivesikud, mida leidub toiduainetes nagu sibul, küüslauk, fermenteeritud köögiviljad, kaunviljad, õun, pirn, ploom, kunstlikud magusained, rukis, nisu, oder jpt. Infot otse allikast leiab siit: https://www.monashfodmap.com/
Kellele sobib?
– Eelkõige IBS-i patsiendid, aga ka peensoole bakteriaalne ülekasv, põletikuline soolehaigus, tsöliaakia, kui väljendunud sarnased seedekaebused IBS-iga.
Kui kaua pidada?
Eliminatsioonifaas kestab 4-8 nädalat, mille järel hakatakse toiduaineid üksikult tagasi tooma, et tuvastada kaebusi tekitavad fodmap-id ja leida individuaalne tolerants.
Mida oodata?
Olulist kaebuste vähenemist juba paari nädala jooksul (juhul kui fodmap-id olid kaebusi võimendavaks). Pikaajalise edu saavutamiseks on oluline dieeti tundva spetsialisti tugi.
—
Madala histamiinisisaldusega dieet: Toetus toiduhistamiini suurenenud tundlikkuse puhul
Mis on madala histamiinisisaldusega dieet? Vt pikk artikkel SIIT
Histamiinirikaste toiduainete, nagu hapendatud toidud, marineeritud kurgid, punane vein, juustud ja suitsutatud liha, tomatitooted, singid, poolfabrikaadid, kulinaaria vältimine.
Kellele sobib?
– Kui allergiad ja muud tõsisemad põhjused on välistatud ja on tekkinud korduv seos histamiinirikaste toiduainete tarbimise ja kaebuste tekke vahel: Tekitab sümptomeid nagu peavalu, ninakinnisus, seedekaebused (valu, kõhulahtisus), naha sügelus ja muud allergia sarnased sümptomid.
Kui kaua pidada?
Eliminatsioonifaas kestab 2-4 nädalat või kauem. Vajalik võib olla muu ajutine eliminatsioon ja soole mikrobioomi tervistumise toetus.
**Mida oodata?**
Sümptomite vähenemine ajas ja kokkuvõttes parema elukvaliteedi saavutamine. Histamiini tundlikkuse vähenemine tekib aegamööda, aga tavaliselt läheb selleks kuid, mitte kauem, mõni histamiinirikas toit (nt vein, vana juust, kala, seened) ei pruugi kunagi enam sobida.
—
Madala allergeensusega dieet: Allergiatele kalduvuse leevendamine
Mis on madala allergeensusega dieet?
Välditakse tavapäraseid allergeene, nagu piim, muna, pähklid, soja, nisu ja mereannid. Menüü mitmekesisena hoidmiseks tuleb leida turvalised asendused.
Kellele sobib?
– Toiduallergiatega inimesed: Allergilised reaktsioonid, näiteks nahalööve, hingamisraskused või seedimisprobleemid. Probleem ja dieedi pidamise vajadus on allergiatestidega kinnitatud. Vajalik on võtta arvesse ka ristallergiaid.
Kui kaua pidada?
Koostöös allergoloogiga individuaalne.
Mida oodata?
Allergiasümptomite vähenemine või taandumine.
—
Allikad:
1. Husby S, Koletzko S, Korponay-Szabó IR, et al. European Society for Paediatric Gastroenterology, Hepatology and Nutrition guidelines for diagnosing coeliac disease 2020. *Journal of Pediatric Gastroenterology and Nutrition.* 2020;70(1):141-156. doi:10.1097/MPG.0000000000002497
2. Staudacher HM, Whelan K. The low FODMAP diet: recent advances in understanding its mechanisms and efficacy in IBS. *Gut.* 2017;66(8):1517-1527. doi:10.1136/gutjnl-2017-313750
3. Maintz L, Novak N. Histamine and histamine intolerance. *The American Journal of Clinical Nutrition.* 2007;85(5):1185-1196. doi:10.1093/ajcn/85.5.1185
4.Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon. Laktoositalumatuse toitumisteraapia juhis 2020. Tallinn: ETTA; 2020. [Kättesaadav aadressil: https://toitumisterapeudid.ee/wp-content/uploads/2020/10/ETTA-Laktoositalumatuse-juhis-2020.pdf]
5. Ida-Tallinna Keskhaigla. Laktoositalumatus. Tallinn: ITK; [Kättesaadav aadressil: https://www.itk.ee/patsiendile/patsiendi-infomaterjalid/haigused/laktoositalumatus]